Mida 129 Vikipeedia artiklit mulle kontrollimise kohta õpetasid
Christopher Kurg · · täiendatud 9. septembril 2026 · tõlgitud 3. oktoobril 2026
24. detsembrist 2025 kuni 17. aprillini 2026 lõin ingliskeelsesse Vikipeediasse 129 artiklit; minu kasutajanimi seal on PanoptikEU. Suur osa tööst seisnes selles, et Eesti teadus ja kultuur oleks loetav ka inglise keeles.
Raske osa oli kontrollimine: mida allikad tegelikult kinnitavad, mis tõlkes alles jääb ja mis tuleb välja jätta. Siin on kirjas, kuidas see läks, koos küsimustega, mille teised toimetajad töö käigus esitasid.
Lünk
Wikidata andmetel on 22 544 Eesti kodakondsusega inimest, kellest on artikkel eestikeelses Vikipeedias. Neist vaid 4889 inimese kohta (21,7%) on artikkel ka inglise keeles.
Inimese töö ei tohiks muutuda raskesti leitavaks ainult sellepärast, et parimad allikad selle kohta on eesti keeles. Ingliskeelne artikkel avab tee lugejale, kes neid allikaid kasutada ei saa, kui selles säilivad originaali tõendid, kontekst ja eristused.
Nende 17 655 inimese seas, kellel ingliskeelset artiklit ei ole, on üle tuhande ajakirjaniku ning sadu kunstnikke, kirjanikke ja tõlkijaid. Mitte kõik neist ei vastaks ingliskeelse Vikipeedia märkimisväärsuse nõuetele, seega on see uurimisjärjekord, mitte tegemata tööde nimekiri.
Neli kuud artikleid
Need 129 artiklit ilmusid 107 päeval nendest 115 päevast, mis jäid esimese ja viimase artikli vahele, ehk veidi üle ühe artikli päevas. Mäletan, et tavalisel tööpäeval kulus selleks umbes tund, kuigi avaldamisajad seda tõestada ei saa. Kui ma septembri alguses andmed kokku kogusin, oli artiklitel kirjas 392 382 vaatamist.
Kõik 129 artiklit
Allikate kontrollimine
Iga artikkel algab eestikeelsest originaalist ja selle viidetest ning liigub sealt edasi tõendite järgi: teadusandmebaaside kirjed, ülikoolide väljaanded, ametlikud teenetemärkide registrid, ajalehearhiivid ja sõltumatud arvustused. Viide peab kinnitama täpselt seda lauset, mille kõrval see seisab. Allika läbilugemisest ei piisa, kui sõnastus ütleb rohkem kui allikas.
129 artikli peale tuli kokku 1813 viidet, umbes 14 artikli kohta, 540 eri veebisaidilt. Kõige sagedamini viitasin neile:
Avaldamisele järgnes 59 muudatust, millega lisasin olemasolevatele lehtedele lingid uutele artiklitele, 29 järelparandust ja 15 vastust arutelulehtedel.
Üks viide, üle kontrollitud
Sven-Erik Soosaare artiklis kahtlustati, et üks viide on välja mõeldud, sest selle link enam ei töötanud. 1. augustil 2026 leidis teine toimetaja, Jishara, Tartu Ülikooli lehe arhiivikoopia aastast 2019. Selle leidmise au kuulub talle.
See õpetas mind hoidma lahus kolme asja: allikas, mida ma ei saa avada; allikas, mida ei ole olemas; ja allikas, mis on olemas, kuid ei ütle seda, mida artikkel väidab. Arhiiv näitab, et leht oli olemas. Iga lauset, mis sellele viitab, tuleb ikkagi võrrelda sellega, mida leht ütleb.
Mida teised toimetajad ütlesid
Vikipeedias on avaldamine alles algus. Teised toimetajad kontrollivad allikaid, parandavad sõnastust ja küsivad, kas teema üldse Vikipeediasse kuulub. See kontroll on kasulik, kuid ei võta minult vastutust selle eest, mida ma esitan.
Kasutasin eestikeelsest Vikipeediast tõlkimisel tehisintellekti abi. Ingliskeelse Vikipeedia juhis lubab seda teatud tingimustel: tõlkija peab oskama mõlemat keelt, kontrollima allikad ise üle ja viitama tõlke päritolule. 2026. aasta juulis algas tehisintellekti teadetetahvlil (AI noticeboard) arutelu selle üle, kuidas minu artiklid valmisid. Pärast minu vastust palus retsenseerija lisada tõlkeviited ja kontrollida üle kõik, mida eestikeelsetes originaalides ei ole. 9. septembri seisuga on see korrastustöö teadetetahvlil endiselt pooleli.
- Esimene artikkel: Karl Pajusalu.
- Üks toimetaja küsib, kas Marek Tamm on piisavalt märkimisväärne.
- Retsenseerija küsib, mis teeb Ago Lubergi teadlasena märkimisväärseks.
- Arno Vihalemma artikkel viiakse mustandiruumi, et allikaid täiendada. Vastan ja esitan selle uuesti.
- Aija Sakova artiklilt eemaldatakse pärast lisakontrolli märkimisväärsuse märgis.
- Huvide konflikti teade ühe tehisintellektiuurija kohta käiva mustandi pärast. Vastan, et mul ei ole temaga mingit seost.
- Minu esimene tunnustus (barnstar): Estonian Award of National Merit.
- Liitun projektiga WikiProject Estonia.
- Tänan Eesti-teemaliste artiklite retsenseerijat.
- Vastastikused tänusõnad teise toimetajaga.
- Sam McCandlishi mustand lükatakse märkimisväärsuse tõttu tagasi.
- Viimane artikkel: Avo Keerend.
- Pooleli jäänud Arno Vihalemma mustand kustutatakse.
- Tehisintellekti teadetetahvlil algab arutelu selle üle, kuidas artiklid valmisid ja milline on nende kvaliteet.
- Jishara leiab kahtluse alla seatud Soosaare viite arhiivikoopia.
- Kowal2701 teatab, et osa allikakontrolle andis positiivse tulemuse, ja otsustab kustutamisettepanekuid esialgu mitte esitada.
- Vastan ja selgitan, kuidas kasutasin tõlkimisel abi, kuidas artiklid ise üle vaatasin ja et paranduste eest vastutan mina.
- Retsenseerija palub lisada tõlkeviited ja kontrollida üle kõik, mida eestikeelsetes originaalides ei ole.
Mina · Teised toimetajad. Valik sündmusi; täielik ülevaade on minu arutelulehel ja teadetetahvlil. Tsiteeritud vastused on muutmata kujul, originaalis inglise keeles.
Kui kaua ülejäänutega läheks?
Oletame, et iga artikkel võtab poolteist tundi koos ettevalmistuse, tõlkeviidete ja järeltööga ning tööd tehakse 6 päeva nädalas. Liiguta liugureid, et näha, kui kaugele sellega nimekirja 17 655 inimese puhul jõuab.
85aastatUmbes 0,7 artiklit päevas, 208 aastas.
Pikemad päevad ei tule siiski tasuta. Näitena, mitte mõõtmistulemusena: oletame, et 15% mustanditest sisaldab väidet, mida allikas ei kinnita, hoolikas kontroll leiab neist üles 88% ja pärast kahte tundi langeb leidmise määr iga lisatunniga 4%.
1 tunni puhul päevas jääks allikaga kinnitamata väide umbes 18,0 artiklisse 1000-st. Sisendid on näitlikud, oluline on kõvera kuju. Teatud pikkusest alates annab pikem päev rohkem artikleid ja suurema vigade osakaalu.
Muuda eeldusi
Ülevaate hoidmine
Artiklite kõrvale olen ehitanud väikest seiretööriista, mis jälgib lehtede seisu, muudatusi, teateid ja vaatamisi, et järgmist kontrollimist vajavat asja oleks lihtsam märgata ja dokumenteerida.
Andmetest
- 129 artiklit on kõik minu salvestatud loendis olevad loodud artiklid, 24. detsembrist 2025 kuni 17. aprillini 2026. Mitte kõik ei ole Eesti inimeste elulood: loendis on ka Konrad Dudeni auhind, Eesti noorte küberturbevõistlused, Chris Olah ja Jared Kaplan.
- Kaetus loeb inimesi, kellel on Wikidatas Eesti kodakondsuse väide ja eestikeelses Vikipeedias artikkel, ning jagab nad selle järgi, kas ingliskeelne artikkel on olemas; seis on võetud 8. septembril 2026. See on andmebaasi määratlus, mitte kõigi eestlaste loend, ega ütle midagi märkimisväärsuse kohta. Tegevusalade rühmad kattuvad. Minu enda artikleid ei ole selle kogumiga kokku viidud, seepärast ei ole neid seal esile tõstetud. Allolev päring kirjeldab reeglit; täna käivitades see sama seisu ei anna.
- Vaatamised on artiklite kaupa salvestatud inimkülastuste (Wikimedia liiklusliik „user“) summa, kogutud 7.–8. septembril 2026. Loendusperioodi algust ei salvestatud, seega ei ole see kogu aja summa, ja vaatamised ei ole unikaalsed lugejad. Wikimedia määratlus.
- Kustutamised. Varasema seisu järgi ei olnud jälgitud artiklitest kustutatud ühtegi; loendist välja jääv pooleli jäänud Arno Vihalemma mustand kustutati 21. juulil 2026. See, et artikkel on alles, ei tõesta, et iga väide selles on õige.
- Aeg. Kuupäevad on avaldamisajad, mitte tööpäevik. Tund päevas on minu mälestus. Viidete arv näitab, et viited on olemas, mitte et iga väide on eraldi üle kontrollitud.
- Muudatused. Täiendatud 9. septembril 2026: kõik loodud artiklid on eristatud Eesti inimeste elulugudest, kokku viimata kaetuse kiht on eemaldatud, vaatamised on selgitatud ning tegelikult täheldatud probleemid on hoitud lahus oletuslikust mudelist. Tsiteeritud vastused on toimetamata. Eestikeelne tõlge lisati 3. oktoobril 2026.
SELECT DISTINCT ?person ?et ?en WHERE {
?person wdt:P31 wd:Q5; wdt:P27 wd:Q191.
?et schema:about ?person;
schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>.
OPTIONAL {
?en schema:about ?person;
schema:isPartOf <https://en.wikipedia.org/>.
}
}